Galapagose laava sisalik

REKLAAM Pildi allikas

Laava sisalik





Galapagose laava sisalikud (Microlophus albemariensis) on kõige arvukam roomaja Galapagose saartel. Lava-sisalikud on suhtunud ja nagu enamikul Galapagose loomadest, on neil ka inimeste hirm suhteliselt puudulik ja neid saab üsna lähedalt jälgida. Lava-sisalikud võivad kasvada kuni jala pikkusteks, kuid on tavaliselt umbes 5–6 tolli pikad.

Lava Sisalike värvid varieeruvad ja mõned võivad olla üsna kaunilt värvilisest alates laigulisest hallist kuni täpilise vaseni või mustani kuldsete triipudega. Isane Lava Lizard näeb välja üsna erinev kui emane, kusjuures see on suurem ja erksavärvilisem. Isaste kurk on must ja kollane ning emastel kurk enamasti punane. Värvid ja suurus erinevad ka liigiti ja isegi liigi piires.

Galapagose saartel on 7 erinevat laavaliisu liiki. Ühel Galapagose saarel on ainult üks laavaliisu liik, kuid kuigi need on hallikaskollased, on must liavakivimite vahel rannas edasi sama liik palju tumedam. Seda tüüpi sisalikke nimetatakse üheskoos “laavaliste sisalikeks”.



Nende sisalike levik ning nende kuju, värvi ja käitumise variatsioonid näitavad adiptiivse kiirguse nähtust, mis on selle saarestiku elanikele nii tüüpiline. Üks liik esineb kõigil kesk- ja läänesaartel, mis olid ehk seotud madalama merepinna perioodidel, samas kui üks liik esineb kuuel muul äärealal.

Aastal ühine joon sisalikud on muuta värvi, kui neid ähvardab või kui toimub temperatuuri muutus.

Laava sisalikud mängivad olulist rolli üleasustatud putukapopulatsioonide, näiteks Painted Locust, tõrjumisel. Nad on selgrootute kiskjad ja söövad üsna tihti üksteist (kanüülbalism). Lava-sisalikud söövad taimi tavaliselt, eriti kuivade ilmade ajal.



Lava-sisaliku isased on eriti territoriaalsed, kes panevad rahnu otsa silmatorkava koha välja ja kummardavad oma pead üles ja alla, et näidata omandiõigust. See nn tõukejõuline käitumine väljendub paljunemise ajal, mis jõuab haripunkti soojal aastaajal.

Isastel on suuremad territooriumid, mis võivad hõlmata mitut naissoost isikut. Isased paarituvad kõigi nende territooriumi läbivate emastega. Umbes kuus munetakse kolm kuni kuus pisikest (umbes hernesuurust) muna. Need asetatakse emaste sügavatesse kaevetöödesse.

Umbes 12 kuu pärast munad kooruvad ja pojad ilmuvad välja. Imikute pikkus on umbes 2 tolli. Selles etapis on imikud haavatavad kiskjate, näiteks lindude, madude ja isegi hiiglaslike sajajalgsete suhtes.



Imikud, kes ellu jäävad, küpsevad olenevalt soost. Emased küpsevad 9 kuu jooksul, kuid mehed ei küpseta umbes 3 aastat.

Nagu kõik roomajad, loodavad ka Lava Sisalikud oma sisemise soojuse puhul päikesele. Nende päev algab umbes pool tundi sooja kivi peesitamisega. Siis nad jahivad aktiivselt, kuid taanduvad päikesepaistel varjulisse kohta.

Temperatuuri taas langedes muutuvad Lava Sisalikud taas aktiivseks. Öösel puhkavad nad leheprahi või kruusa all, et kaitsta end öise jaheduse eest.