Louisville'i loomade hooldamise selts saab lemmikloomade päästmise õiguse
Kell 10:45 sel konkreetsel laupäeva hommikul Louisville'is, Kentucky osariigis Loomade Hooldamise Selts (ACS) on avalikkusele avamisest veel viisteist minutit, kuid inimeste ja koerte paarid jalutavad pidevas liiklusvoolus välisuksest sisse ja välja. The varjupaik koerad saavad päeva esimesed jalutuskäigud, kui administraatorid valmistuvad nädalavahetuse potentsiaalsete lapsendajate jaoks. Mulle oli seda öeldud ACS on “väike organisatsioon”, kuid vabatahtlike osalus avaldab mulle juba muljet.
Jänku Zeller on varjupaiga abidirektor ja ta näitab mulle rajatistes ringi. Üks meie esimesi peatusi on 'uute emade' piirkond ja mul on lubatud piiluda näiliselt Malta segu, mis tema nädala vanustele kutsikatele sobib. (Kujutan ette, et sellised pilgud on väärt vabatahtlike tunde üksi.)
'Me hoiame neid siin, kus on tore ja vaikne,' ütleb Zeller mulle ja paistab, nagu oleks ta vastutav võimatult armsa stseeni eest, mille tunnistajaks me oleme. Mulle jõuab kohale, et omamoodi ta on on vastutav.
Hüljatud, alistunud, kuid mitte unustatud
Varjupaik asub linna servas koos suure suletud välialaga otse kasvanduste taga. Mitu koera on hoovis ja naudib mängurühma ning mind tervitatakse meeleolukate vehkimise ja poriste käppadega. Zeller toob välja Pit Bulli segu, uhke mustvalge 50-nael, mis möllab rõõmsalt kahe Labi seguga.
'See vaene tüüp hülgati ühel hilisõhtul toidukaupluses väljaspool supermarketit,' ütleb ta mulle. 'Õnneks leiti ta enne, kui ta sai liiga traumeeruda.'
Klõpsake nuppu kuulata loomade raadiovõrgus Intervjuu ACSi režissööri assistendi Bunny Zelleriga.
Kuigi ta näeb oma osa väärkohtlemise ja hooletusse jätmise juhtumitest, ütleb Zeller, et enamik loomi, kelle nad võtavad, on 'omaniku loovutamised' - st lemmikloomad, kelle pered (mitmel põhjusel) peavad nüüd neist loobuma. Zeller selgitab, et hiljutine eluruumide sundvõõrandamise arvukus on Louisville'i varjupaigad maksimeerinud, kuna pered kolivad mitte-lemmikloomasõbralikesse korteritesse või ei saa lihtsalt lubada enam loomi.
Kuna ACS on linna ainus tapmisvõimalus, pole üllatav, et neid on üle ujutatud inimeste soovidega, kes sooviksid meeleheitlikult leida oma koerale või kassile ohutu koha.
'Teie pere hulka kuulunud loomast on piisavalt raske loobuda ja keegi ei taha mõelda, et tema armastatud lemmikloom võidakse maha panna, kui ta varjupaika antakse,' ütleb Zeller. 'Kuid kahjuks juhtub see siis, kui teil on piiratud kogus ruumi ja palju kodutuid loomi.'
Nutikas peavari
Varjupaigaekskursiooni lõpu lähedal juhatab Zeller mind hoiuruumi, mis on täis erineva suuruse ja sisuga kinkekorve. 'Lõpetasime just oma viimase suure korjanduse ja oleme juba järgmise kvartali jaoks valmis,' selgitab ta, kirjeldades, kuidas ta isiklikult paljud meie ees olevad loomingud kokku paneb.
Kogun, et see pole esimene kord, kui ACS korraldab sellist oksjonit, ja Zeller - ka peavarju peamine korjandus - kinnitab mulle, et see pole nii. 'See ei ole suurepärane tunne, kui peate pered ja lemmikloomad tagasi pöörama, seega on meie eesmärk jätkata raha kogumist, jätkata oma ressursside laiendamist.'
Ütlen Zellerile, et ma ei muretse selle pärast, et ta oma eesmärgi saavutab. Ja see on paganama tore tunne, kui loomade varjupaigast välja jalutate.
- autor Leslie Smith
& amp; lt; img width = 1 height = 1 border = 0 src = ”http://m1.zedo.com/log/p.gif?a=572345;g=0;c=809000003;x=3840;n = 809; i = 0; e = i; s = 2; z = (ajatempel) ”mce_src =” http://m1.zedo.com/log/p.gif?a=572345;g=0;c= 809000003; x = 3840; n = 809; i = 0; e = i; s = 2; z = (ajatempel) '& gt;
